Üheks paikse lihasvalu põhjuseks on vigastus. Vigastuste kõige levinumad põhjused on venitused, lihaste ja sidemete verevalumid; need on sageli seotud vale kehalise tegevusega.
Pinges lihas
Lihas on pinges, kui sellele rakendatakse liiga suurt jõudu, mis venitab lihast rohkem, kui nii lühikese ajaga füüsiliselt võimalik on. Raskematel juhtudel võib lihas ka rebeneda. Kõige sagedamini on pinges selja-, kaela- või reielihased.
Kokkutõmbunud lihase sümptomid: valu, krambid või spasmid lihases, tursed, verevalumid, lihasnõrkus või võimetus lihast liigutada.
Vigastuse korral on valu põhjus tavaliselt kohe teada ning spetsiaalsed uuringud pole üldiselt vajalikud, kuid mõnikord on diagnoosi ja ravimeetodi selgitamiseks vajalik lihaste ultraheliuuring või magnetresonantstomograafia. [1]
Kuidas ravida kokkutõmbunud või rebenenud lihast?
Enamasti kaob valu iseenesest, kuid paranemisprotsessi saab soodustada mitmel viisil.
- Pärast vigastust peab lihas puhata saama.
- Peale tuleb panna külma: abiks on külmad geelikotid, riidesse pakitud jääkott, pakk külmutatud köögivilju.
- Elastiksidemed aitavad lihaseid toetada ja turseid vähendada.
- Vigastatud jäse tuleb tõsta südame kõrgusele, näiteks diivanil lamades võib jalga patjadega tõsta.
- Valu ja turse leevendamiseks kasutatakse valuvaigisteid. Kui valu pole tugev, tuleks võtta kergeid valuvaigisteid, näiteks paratsetamooli, ibuprofeeni, mentooliga diklofenaki, mida saab apteegist ilma retseptita osta.
Kui valu hakkab kaduma, peaks lihast hakkama liigutama: seda tuleb järk-järgult venitada ja treenida. Paljusid perearsti, taastusraviarsti või füsioterapeudi poolt määratud harjutusi on võimalik kodus ise teha. Kõigepealt on oluline, et lihas täielikult terveneks ning alles siis võib uuesti sportima minna või seda muul viisil pingutada. [1]
Kuidas vältida lihaspinget?
Kõige tähtsam on soojendus. Kerge jalutuskäik või muu tegevus soojendab ka lihaseid, mis on seejärel valmis keerukamateks tegevusteks. [1]
Kes on kõige sagedamad jalavigastuste ohvrid?
Jooksjad! Jooksmine on üks populaarsemaid kehalise tegevuse vorme, miljonid inimesed jooksevad. Pühapäevajooksjatel, kes ilma ettevalmistuseta soovivad end ületada ja oma naabrit edastada, on eriti suur vigastuste oht. [2]
Kes on vigastuste riskigrupis?
- Anatoomilised tegurid: kuigi teadus arutleb endiselt nende mõjude üle vigastuste tekkimisel, arvatakse, et joostes tekkiv põlveliigese nurga muutus (eriti naistel) võib olla üks põlvevalu põhjustaja; teised usuvad, et valu tekkimist võib mõjutada inimese jala struktuur ja ülesehitus. On tõestatud, et suurenenud jalavõlv võib olla tekitada erinevaid vigastusi. Erineva pikkusega jalad võivad samuti olla jooksjate vigastusi soodustavad tegurid.
- Vanus ja sugu: teadlased pole selles üksmeelele jõudnud, kuid nad viitavad sellele, et kõrgem vanus (50+) ja naissoost olemine võivad vigastustele eelsoodumuseks olla.
- Treeninguharjumused: kui pikad ja intensiivsed need on ja kui pikki vahemaid jookstakse. Üle 20 kilomeetri pikkustest võistlustest päevas ei tohiks sagedamini osa võtta kui iga kahe nädala tagant. On selgunud, et meeste jaoks suurendab treenimine üle 65 kilomeetri nädalas oluliselt vigastuste riski. Huvitav on see, et naiste puhul pole sellist fakti teaduslikult tõestatud!
- Venitamine ja soojendamine: need, kes end enne jooksmist regulaarselt venitavad, kurdavad vähem alaseljavalusid ja lihasvalusid.
- Jooksujalatsite valimine: kindlasti tuleb valida sobiva suurusega mugavad jalatsid, mis ei pigista ega hõõru; arvesse tuleb võtta oma jala kumerust.
- Toitumine ja toidulisandid: naisjooksjatel võivad tekkida pingemõrad ebapiisavast D-vitamiinist ja vere kaltsiumisisaldusest ning liiga vähesest tarbitud kalorite hulgast. Jooksjatele ei piisa vähem kui 1800–2000 kilokalorist päevas! Päevane vajalik valkude kogus on 1,2–1,7 grammi iga keha kilogrammi kohta. Enne jooksu, jooksu ajal ja pärast seda tuleb kindlasti tarbida piisavalt vedelikke. [2]
Kirjandus
- Crowley K. et al. (2020) Patient education: Muscle strain (The Basics), UpToDate database
- Callahan L. R. (2020) Overview of running injuries of the lower extremity, UpToDate database
