Osteoporoze

    Osteoporoos on luuhaigus, mille korral luutihedus väheneb ebanormaalselt, luud muutuvad hapramaks ning suureneb luumurdude oht. Osteoporoosi ravivad endokrinoloogid, kuid esimese uuringu teeb perearst, kes patsiendi osteoporoosi kahtluse korral suunab luudensiomeetria ehk DXA uuringule. [1]

    Kellel on riskigrupis?

    Suurim risk osteoporoosi tekkeks on menopausijärgses eas naistel, kuid tuleb meeles pidada, et selle haiguse all kannatavad ka peamiselt üle 50 aastased mehed. Luutihendust vähendavad järgmised tegurid:

    • füsioloogiline vananemisprotsess
    • varasem luumurd
    • glükokortikoidide pikaajaline kasutamine
    • madal kehakaal (vähem kui 58 kg)
    • kui vanematel on esinenud puusaluu murdu
    • suitsetamine
    • liigne alkoholi tarbimine
    • rass. [1]

    Kuidas vältida osteoporoosist tekkivaid luumurde?

    Oluline on loobuda suitsetamisest ja alkoholi tarbimisest, üle tuleb vaadata oma igapäevane toitumine ja vältida ootamatute kukkumiste ohtu (näiteks hinnates järgmist: „Kas see köögivaip on ikka nii vajalik?“). [1]

    Täiskasvanud, kellel on madal luutihedus peaksid päevas võtma vähemalt 1200 mg kaltsiumi ja D-vitamiini (koos toidu ja toidulisanditega). D-vitamiin soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist soolestikus, tugevdab seeläbi luid ja parandab nende vastupidavust. [2]

    Vajadusel määratakse ka spetsiaalsed ravimid, mille näidustusi ja annuseid hindab arst. [1]

    Kirjandus

    1. Yu E.W. (2020) Screening for osteoporosis, UpToDate database
    2. Rosen H.N. (2020) Calcium and vitamin D supplementation in osteoporosis, UpToDate database