Sāpes sejā

    Meditsiinis kutsutakse näovalu kraniofatsiaalseks valuks. See sümptom peidab endas mitmeid põhjuseid ning mõnikord on valule õige põhjuse leidmine raskuse segi kogenud arstile.

    Närvivõrgustik inimese näol ja neuropaatia

    Peale ja kaelale impulsside andmise (närvi põhiülesanne) eest vastutavad järgmised närvid:

    • nervus trigeminalis (kolmiknärv),
    • nervus intermedius,
    • nervus glossopharyngeus,
    • nervus vagus,
    • ülemise lülisamba kaelaosa närvijuured, kuklaluu närvid ja nervus auricularis magnus.

    Närvi põhjustatud valu nimetatakse neuralgiaks, neuropaatia on aga närvi häire või selle ebaloomulik muutus. Neuralgilist valu on üsna lihtne ära tunda, sest enamasti on see krambilaadne, torkiv valu (nõelav), kerge elektrilöögiga sarnane.

    Kõige sagedamini on valuprotsessiga seotud kolmiknärv; see jaguneb kolmeks väiksemaks haruks, millest igaüks vastutab oma piirkonna eest (silm (1), ülalõualuu (2) ja alalõualuu (3) joonisel).

    Sāpes sejā

    Valu on tunda näo puudutamisel, närimisel, rääkimisel, hammaste pesemisel, naeratamisel ja pärast kokkupuudet külma õhuga. Valu põhjused on väga erinevad: anatoomilised moodustised, mis mehaaniliselt suruvad närvi selle asukohas, trauma, vöötohatis jne. Huvitav on see, naistel esineb kolmiknärvi valu tihedamini (lastel väga harva); aastas haigestub sellesse 4 kuni 13 inimest 100 000 kohta. [1; 2]

    Arst hindab närvikahjustusi ja määrab valuvaigistava ravi; tihtipeale on esimeseks valikuks närvile mõjuvad eriravimid, mis vähendavad närvi ärrituvust ja sellest tingitud krampe. Kolmiknärvi patoloogia võib vajada ka kirurgiat teatud füüsilisi protseduure. [2]

    Ninakõrvalurked ja põskkoopapõletik

    Sāpes sejā
    1. Sietiņkaula sinuss 2. Spārnkaula sinuss 3. Pieres sinuss 4. Augšžokļa sinuss

    Rinosinusiit ehk põskkoopapõletik võib olla äge (kestab vähem kui neli nädalat), alaäge (4 kuni 12 nädalat) või krooniline (sümptomid kestavad kauem kui 12 nädalat). Seda võib põhjustada nii viirus kui bakter. Aastas põeb iga seitsmes (või kaheksas) inimene Ameerika

    Ühendriikides ja Lääne-Euroopas vähemalt korra ägedat põskkoopapõletikku; sageli haigestuvad sellesse 45 – 64-aastased naised!

    Millised on ohufaktorid? Juba mainitud vanus, suitsetamine, sagedane lennukiga reisimine, õhurõhu muutused (nt sukeldumine), sage ujumine, allergiad, bronhiaalastma, kahjustatud hambad ja immuunpuudulikkus.

    Sümptomid on erinevad (ninakinnisus, bakteriaalse nakkuse korral mädane eritis ninas, samuti häired lõhnade ja maitsete tundmisel), kuid tuleb märkida, et üks tavaline sümptom on valu või survetunne näos kahjustatud ninakõlvalurgete piirkonnas: need on täidetud lima või mädaga ja loomulikud avaused on kinni tursunud, nii et vedeliku äravool tekitab häirivat valu ja ebamugavustunnet. [3]

    Ravi sõltub sellest, kas põskkoopapõletiku põhjustab viirus või bakter ning arst arst leiab põhjuse läbivaatusel. Sümptomeid leevendavad valuvaigistid ja palavikualandajad (näiteks ibuprofeen, paratsetamool), ninapesu mereveega, ninapihustid (hormoonid või dekongestandid), mõnikord antihistamiinikumid või suukaudsed dekongestandid. Bakteriaalse põskkoopapõletiku puhul leiab arst kogutud kliiniliste andmete põhjal ohutu antibakteriaalse ravi. [4]

    Hambad kui tavaline, aga unustatud valu põhjus

    Vähem keerukatel juhtudel saab hambavalu eristada muudest põhjustest, kui valu hambapiirkonnas tekib närimisel, sooja või külma söömisel. Kui ülalmainitud kolmiknärvi patoloogia mõjutab alalõualuu või ülalõualuu närvi haru, võib see mõnikord varjata katkisese hamba poolt põhjustatud valu. [1]

    Vigastused ja operatsioonid

    Nägu võib kindlasti valutada mitte ainult pärast vigastust (löök, torge), vaid ka operatsioonijärgsel perioodil (ka pärast hammaste parandamist, väljatõmbamist), sest need protseduurid võivad esile kutsuda erinevaid neuralgiaid ja migreenihooge.

    Üks raskesti ravitav nähtus on traumajärgne valu: teaduslikus kirjanduses on öeldud, et ravistsõltumata taandub see iseenesest alles mitme aasta pärast. [1]

    Tasub meeles pidada!

    Kuna näovalu võib viidata väga paljudele diagnoosidele, on alati soovitatav arsti külastada. Lisaks arsti juures läbivaatusele ja ravimite väljakirjutamisele võib osutuda vajalikuks ka röntgen, kompuutertomograafia või magnetresonantstomograafia. Kõige sobivama ravimeetodi ja diagnoosi valib raviarst.

    Kirjandus

    1.  C.C. Ho, S.A. Khan, I.Garza, Overview of craniofacial pain, UpToDate 2020
    2. C.C. Ho, S.A. Khan, M.A.Whealy, Trigeminal neuralgia, UpToDate 2020
    3. Z.M.Patel, P.H.Hwang, Acute sinusitis and rhinosinusitis in adults: Clinical manifestations and diagnosis, UpToDate 2020
    4. Z.M.Patel, P.H.Hwang, Uncomplicated acute sinusitis and rhinosinusitis in adults: Treatment, UpToDate 2020