Locītavu sāpes

    Meie keha toimib liikumisel täiusliku mehhanismina, kus iga detail on oluline. Kui mingis osas tekib probleem, siis kannatab võime vabalt ja vaevata liikuda. Liikumise anatoomias on kõik omavahel seotud: alates kõige väiksematest närvisünapsidest, kesk- ja perifeerse närvisüsteemi koostööst kuni lihaste ja liigesteni, mis liiguvad.

    Erinevad liigesed

    Meie käed, jalad, selgroog ja kolju osad on ühendatud erinevat tüüpi liigestega.

    Koljus asuvad fibroossed liigesed. – Koljus? Kas tõesti? Millised liigesed võivad koljus olla? Seal ei paindu ju miski! – Mõtleme selle üle uuesti! Beebi sünnib enamasti peaga ettepoole ja loodus on selle korraldanud nii, et pead oleks sünnitusprotsessi ajal sünnitee vabamaks läbimiseks võimalik „kokku voltida“. Hiljem muutuvad „voltimiskohad“ tugevamaks, kuid on siiski nähtavad ja ühendavad õmblustena koljuluud, mis on sisuliselt kinnitatud liigesed!

    Kõhre liigesed asuvad rinnaku ja ribide roiete ristumisel. Sissehingamisel laieneb rindkere ja need liigesed liiguvad koos rinnaga.

    Spetsiaalsete membraanidega omavahel ühendatud kahte luud nimetatakse sünoviaalseks liigeseks, milleks on ka küünarliiges ja põlveliiges. Kuid ka need liigesed võivad olla erinevad: libisevad, õnarad, pöörlevad ja hingekujulised. Kõigil neil liigesetüüpidel on oma osa õigete ja täpsete liigutuste tegemisel. [1]

    Liigesevalu – mida võib see tähendada?

    Liigesevalu pole haigus, vaid haiguse sümptom; sellele on erinevaid põhjuseid ja lahendusi. Arsti ülesanne on selgitada, kas valutab liiges, lihas või mõlemad.

    Liigesevalu nimetatakse artriidiks. Kui valutab ainult üks liiges, on see monoartriit, kui mitu, siis polüartriit. Artriidi korral suurendab valu liikumine, valu tõttu muutuvad liigutused järk-järgult piiratumaks, sageli esineb liigese turset ja punetust. Suurematel ja „sügavamatel“ liigestel ei pruugi aga silmale nähtavaid sümptomeid olla, näiteks ei näe me õla- või puusaliigese turset ega punetust ning haiguskolde leiab vaid piltdiagnostika (röntgen, magnetresonantstomograafia).

    Monoartriidi kõige levinumad põhjused on trauma, nakkus, kristalliline liigesehaigus, oseteoartriit, süsteemsed reumatoloogilised haigused ja liigeste mehaanilised kahjustused. [2]

    Vigastus
    Tavaliselt me mäletame vigastuse tekkimise hetke ja saame sellest rääkida. Muidugi on juhtumeid, kus erinevate teadvust mõjutavate ainete (alkohol, narkootikumid) või sündmuste (teadvusekaotusega õnnetus) tõttu ei pruugita vigastuse hetke mäletada ega tunda.
    Vigastusi on erinevaid: luumurrud, nihestused, nikastused või sidemete rebendid. [2]

    Nakkused
    Lätis on nakkusliku artriidi üheks põhjuseks borrelioos; see tekib umbes 10% juhtudest. Borrelioos avaldub tavaliselt pärast puugihammustust ümmarguse punetusena (keskelt kahvatum), mida nimetatakse rändavaks erüteemiks. Sellise nähu ilmnemisel tuleb külastada arsti, sest vajalik on antibakteriaalne ravi.

    Kristalliline liigesehaigus
    Podagra on kõige tuntum kristalliline liigesehaigus. Muistsetel aegadel kannatasid selle all rikkad, sest podagra on seotud söömishäiretega. Tüüpilistel podagra juhtudel on mõjutatud pöidlaliiges. Torkamisel esineb äge, kiiresti tekkiv valu, turse ja punetus. Ravimata jätmise korral levib podagra teistesse liigestesse. [2]

    Milline on ravi?

    Alati tuleb pöörduda arsti poole, sest juhuslik valuravi ei ole lahendus. Liigeseid on edasiste kahjustuste eest võimalik kaitsta.

    Mida selleks teha?

    • Lepi valuga, kuid mõõdukuse piires. Nii istuv eluviis kui sunnitud kehaline tegevus kahjustavad liigest.
    • Kahe tunni reegel: kui valu püsib pärast tegevust kauem kui kaks tundi, on üle pingutatud.
    • Raskete esemete tõstmisel tuleb kaasata kõige suuremad liigesed.
    • Koormuse vähendamiseks liigestele tuleb kaalus alla võtta.
    • Kontrollida tuleb oma rühti, istumist ja tööharjumusi.
    • Valulikku liigest tuleb kaitsta abivahenditega, näiteks ortoosiga.
    • Planeeri ja korralda puhkust.
    • Külasta füsioterapeuti või taastusravi, et oma liigeseid korralikult hooldama õppida! [3]

    Kirjandus

    1. Hombach-Klonisch S. et al. (2019) Sobotta Clinical Atlas of Human Anatomy, 1, 1-37
    2. Helfgott S.M. (2019) Monoarthritis in adults: Etiology and evaluation, UpToDate database
    3. Gecht-Silver M.R. (2020) Overview of joint protection, UpToDate database

    Seotud tooted:

    Olfen® 140 mg ravimplaaster N2

    ActiveIngredient:
    Diklofenaknaatrium.

    Olfen gels 23,2 mg/g, 100 g

    ActiveIngredient:
    Diklofenaknaatrium.

    Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne ravimi tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.
    Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.