Lihasvalu ehk müalgia on tavaline kaebus. Igaüks meist on kindlasti kunagi tundnud lihasvalu ja lihaste valulikkust: pärast füüsilist tegevust, mõnda juhuslikku vigastust või millegi muu tõttu. Kõige sagedasemad müalgia põhjused on liiga suur füüsiline koormus, traumad ja nakkushaigused. [1]
Mis on lihas ja mida see teeb?
Kehas on kolme tüüpi lihaseid: silelihased, südamelihas ja vöötlihased. Silelihased katavad siseorganeid, kuid vöötlihaseid treenitakse iga päev: kõndides, joostes, painutades, venitades, raskusi tõstes … Lihased on isegi väikese sõrme lülis!
Peened lihaskiud on kimpudes, millest moodustuvad meie lihased. Lihaste põhiülesanne on kokkutõmbumine, nimelt võime muuta lihase pikkust nii, et see tekitaks liikumise. Teeme iga päev lihaste abil kolme tüüpi kokkutõmbeid: kontsentriline (lihas lüheneb koormuse all), ekstsentriline (lihas pikeneb koormuse all) ja isomeetriline (toimub kokkutõmme, kuid lihas ei muuda koormuse tõttu oma pikkust) kokkutõmme (joonis 1).
Igal lihasel meie kehas on täita konkreetne funktsioon. Lihased on erineva kujuga: need võivad olla nii lehvikujulised (näiteks suur rinnalihas) kui ka kimbu- või palmikukujulised (näiteks biitseps või deltalihas).
Et lihas paigal püsiks, töötaks koos luustikuga ja moodustaks toimiva liigese, kinnitub see spetsiaalse sidekoe ehk kõõluste abil luustiku külge, kuid luud on omavahel ühendatud sidemetega (joonis 2) [2]
Kui mõnes neist anatoomilistest üksustest tekib kahjustus, tunneme erinevate biokeemiliste protsesside tõttu valu.
Lihasvalu põhjused
- Nakkus: viiruslik, bakteriaalne, seenhaigustest põhjustatud. Lihasvaluga võivad kaasneda palavik, lööve, nohu või kõhuviiruse sümptomid.
- Mittepõletikulised valusündroomid: fibromüalgia, kroonilise väsimuse sündroom.
- Reumatoloogilised ja autoimmuunhaigused: polümüosiit, dermatomüosiit, reumatoidartriit, vaskuliit, spondüloartropaatia, erütematoosluupus.
- Ainevahetushäired: osteomalaatsia, C-vitamiini puudus.
- Endokrinoloogilised põhjused: hüpotüreoidism, neerupealiste puudulikkus.
- Ravimid, näiteks statiinid. Ka pärast vaktsineerimist võivad kõik lihased lühikest aega valulikud olla.
- Olemasolev psühhiaatriline haigus: depressioon, meeleoluhäired.
Paikse (nt ainult jala või käe või ainult ühe varba) müalgia põhjused:
- pärast füüsilist tegevust (tavaliselt pärast ülejõukäivat),
- pehmete kudede kahjustuse tõttu (bursiit ehk liigese limapauna põletik, vigastus või infektsioon),
- müofastsiaalse valu sündroomi tõttu
- selliste tõsiste ja vähem levinud põhjuste tõttu nagu lihasinfarkt või püomüosiit. [1]
Arsti juurde pöördudes tuleb mõelda mitmetele küsimustele, millele peab vastama.
- Kas lihasvalu algas järk-järgult või järsku.
- Kas valu tekitas vigastusi või sunnitud füüsiline tegevus?
- Kas lihasvalu ja -jäikust on tunda rohkem hommikuti, päeval või õhtul?
- Kas lihasvalu on liigeste piirkonnas?
- Kas valu on sümmeetriline? Millistes kehaosades?
- Kas valulik kehaosa punetab, on turses ja kuum? Kui valus on haige lihase katsumisel?
- Kas valuga kaasneb lihasnõrkus, nõrkus, krambid?
Arstile tuleb kindlasti öelda, kui esineb depressiivne meeleolu, kõhukinnisus, nõrkus, palavik või veidi kõrgem kehatemperatuur, liigesevalu ja -tursed, sensoorsed häired, lööve, kehakaalu muutused, iiveldus, oksendamine või kõhulahtisus. Arstile tuleb öelda, milliseid ravimeid igapäevaselt võetakse.
Kui arst mõnda neist küsimustest ei esita, tuleb sellest ise rääkida, sest see aitab kiiremini diagnoosida ja ravi leida!
Lihasvalu esmaabi
Kui valu põhjus on teada, näiteks jalg on vastu voodijalga ära löödud või maratonihooaega alustati liigse treeningkoormusega, on võimalik abi saada käsimüügiravimitest ja apteekriga konsulteerimisest. Kui vigastust pole olnud, peaks valu põhjuse leidmiseks ja selle ravimiseks külastama arsti.
Oodates arstivisiiti ja konsulteerides apteekriga (mainida tuleb kaasnevaid haigusi ja muid igapäevaselt võetavaid ravimeid), võib kasutada mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid, mis on valuvaigistite nurgakiviks. Neid saav võtta tablettide kujul ning kasutada salvi või plaastrina, kui valu on ühte kohta koondunud. [3; 4]
Magneesiumilisandid (või raud rauavaegusaneemia puhul) võivad leevendada jalgakrampe ning:
- käimine, jala raputamine ja tõstmine,
- kokkutõmbunud lihasepiirkonna kuuma dušiga masserimine viis minutit;
- muudel juhtudel aitab jääga masseerimine (tuleb olla ettevaatlik, et jää ei puutuks nahaga vahetult kokku, sest võib tekkida nahakahjustus). [5]
Kirjandus
- Shmerling R.H. (2020) Approach to the patient with myalgia, UpToDate database
- Hombach-Klonisch S. et al. (2019) Sobotta Clinical Atlas of Human Anatomy, 1, 1-37
- Tauben D. (2020) Approach to the management of chronic non-cancer pain in adults, UpToDate database
- Tauben D. (2020) Pharmacologic management of chronic non-cancer pain in adults, UpToDate database
- Winkelman J.W. (2019) Nocturnal leg cramps, UpToDate database
