Skriešana

    Jookmine on tõhusaim viis hea vormi ja parema tervise saavutamiseks. Olemas on erinevaid jooksutüüpe: aeglane jooksmine, intervalljooksmine, poolmaraton, maraton. Joosta saab staadionil, metsaradadel ja jooksulindil. Sprint on anaeroobne treening (ilma hapniku kasutamiseta), pikamaajooks on aeroobne treening (hapniku kasutamisega).

    Tervisejooks. Mis on selle head küljed? Tervisejooks võib vähendada südame-veresoonkonna haiguste, suhkruhaiguse ja insuldi ohtu, aitab kaalu kontrolli all hoida ning tõstab tuju. [1]

    Jooksmise ajal vabastab keha endokannabinoide, mis on biokeemilised ained (orgamismi poolt loomulikult toodetud kanepile sarnased ained) ja loovad ajutiselt meeldiva ja rahuliku meeleolu. Jooksmine on hea antidepressant ning parandab mälu ja taju. [2]
    Jooksmine aitab muskleid, liigeseid ja nimmepiirkonda tugevdada. [3]

    Kuidas alustada? [1]

    • Esialgu käi ja jookse vaheldumisi.
    • Krooniliste haiguste puhul tuleb konsulteerida perearstiga.
    • Jooksujalatsite ostmisel pea nõu müüjaga, et kingad sobiksid jalaga ja treeningrežiimiga.
    • Jooksmise kiirust ja pikkust tuleb tasapisi suurendada. Soojendus – aeglane jooksmine, kõndimine, trepist üles ronimine – peab kestma vähemalt viis minutit.
    • Pärast jookmist tuleb kindlasti teha venitusharjutusi.
    • Jookse regulaarselt! Pigem lühemad vahemaad kaks kuni kolm korda nädalas, mitte kuus päeva nädalas ja siis üks kuu ilma igasuguse füüsilise koormuseta.

    Kirjandus

    1. Running for beginers. NHS. https://www.nhs.uk/live-well/exercise/running-tips-for-beginners/
    2. The Truth Behind ‘Runner’s High’ and Other Mental Benefits of Running. Johnn Hopkins Medicine. https://www.hopkinsmedicine.org/health/wellness-and-prevention/the-truth-behind-runners-high-and-other-mental-benefits-of-running
    3. Prevention. Osteoporosis. NHS. https://www.nhs.uk/conditions/osteoporosis/prevention/